Sisukord
Laste matemaatika
Matemaatika põhiseadused
Liitmise kommutatiivne seadusLiitmise kommutatiivne seadus ütleb, et ei ole tähtis, millises järjekorras te arvud kokku liidate, te saate alati sama vastuse. Mõnikord nimetatakse seda seadust ka järjestuse omaduseks.
Näited:
x + y + z = z + x + y = y + x + z
Siin on näide, kus x = 5, y = 1 ja z = 7.
5 + 1 + 7 = 13
7 + 5 + 1 = 13
1 + 5 + 7 = 13
Nagu näete, ei ole järjekord oluline. Vastus on sama, olenemata sellest, kuidas me numbreid kokku liidame.
Korrutatiivne korrutamisseadus
Korrutamise kommutatiiv on aritmeetiline seadus, mis ütleb, et ei ole tähtis, millises järjekorras te arvud korrutate, te saate alati sama vastuse. See on väga sarnane kommutatiivse liitmise seadusega.
Näited:
x * y * z = z * x * y = y * x * z
Nüüd teeme seda tegelike arvudega, kus x = 4, y = 3 ja z = 6.
4 * 3 * 6 = 12 * 6 = 72
6 * 4 * 3 = 24 * 3 = 72
3 * 4 * 6 = 12 * 6 = 72
Assotsiatsiooniline liitmise seadus
Liitmise assotsiatiivse seaduse kohaselt ei muuda kokku liidetud arvude rühmituse muutmine nende summat. Seda seadust nimetatakse mõnikord ka rühmituse omaduseks.
Vaata ka: Ameerika revolutsioon: Bostoni teepiduNäited:
x + (y + z) = (x + y) + z
Siin on näide, kus x = 5, y = 1 ja z = 7.
5 + (1 + 7) = 5 + 8 = 13
(5 + 1) + 7 = 6 + 7 = 13
Nagu näete, olenemata sellest, kuidas numbrid on grupeeritud, on vastus ikkagi 13.
Assotsiatiivne korrutamisseadus
Korrutamise assotsiatiivse seadus on sarnane sama seadusega liitmise puhul. See ütleb, et ükskõik, kuidas te arvud kokku korrutate, saate sama vastuse.
Näited:
(x * y) * z = x * (y * z)
Nüüd teeme seda tegelike arvudega, kus x = 4, y = 3 ja z = 6.
(4 * 3) * 6 = 12 * 6 = 72
4 * (3 * 6) = 4 * 18 = 72
Jaotuspõhine seadus
Jaotusseadus ütleb, et iga arv, mis on korrutatud kahe või enama arvu summaga, on võrdne selle arvu summaga, mis on korrutatud iga arvuga eraldi.
Kuna see määratlus on veidi segane, siis vaatame ühte näidet:
a * (x +y + z) = (a * x) + (a * y) + (a * z)
Seega näete ülaltoodust, et arv a korda arvude x, y ja z summa on võrdne arvude a korda x, a korda y ja a korda z summaga.
Näited:
4 * (2 + 5 + 6) = 4 * 13 = 52
(4 *2) + (4*5) + (4*6) = 8 + 20 + 24 = 52
Need kaks võrrandit on võrdsed ja mõlemad on võrdsed 52.
Nullomaduste seadus
Nulli omaduste korrutamise seadus ütleb, et iga arv, mis on korrutatud 0-ga, on võrdne 0-ga.
Näited:
155 * 0 = 0
0 * 3 = 0
Nulli omaduste seadus ütleb, et iga arv pluss 0 võrdub sama arvuga.
155 + 0 = 155
0 + 3 = 3
Edasijõudnud laste matemaatika teemad
Korrutamine |
Sissejuhatus korrutamisse
Pikk korrutamine
Multiplikatsiooni näpunäited ja nipid
Osakond
Sissejuhatus jagunemisse
Pikk jagamine
Jaotuse nõuanded ja nipid
Murdarvud
Murdude sissejuhatus
Ekvivalentsed murdarvud
Vaata ka: Vana-Egiptuse ajalugu lastele: ValitsusMurdude lihtsustamine ja vähendamine
Murdude liitmine ja lahutamine
Murdude korrutamine ja jagamine
Kümnendikud
Kümnendmurrud Kohaväärtus
Kümnendkohtade liitmine ja lahutamine
Korrutamine ja jagamine kümnendarvudega
Keskväärtus, mediaan, mood ja vahemik
Pildigraafikud
Algebra
Tegevuskord
Eksponendid
Suhtarvud
Suhtarvud, murdarvud ja protsendid
Geomeetria
Polügoonid
Nelinurksed
Kolmnurgad
Pythagorase teoreem
Ring
Perimeter
Pindala
Muu
Matemaatika põhiseadused
Primaarvud
Rooma numbrid
Binaararvud
Tagasi Laste matemaatika
Tagasi Laste uuring