Sisukord

Maateadus

Kivimid ja kivimite tsükkel

Mis on kivi?

Kivim on tahke aine, mis koosneb erinevatest mineraalidest. Kivimid ei ole üldiselt ühtsed ega koosne täpsetest struktuuridest, mida saaks kirjeldada teaduslike valemitega. Teadlased liigitavad kivimeid üldiselt selle järgi, kuidas nad on tekkinud või moodustunud. On olemas kolm peamist kivimitüüpi: metamorfsed, vulkaanilised ja settekivimid.

Metamorfsed kivimid - Metamorfsed kivimid tekivad suure kuumuse ja rõhu toimel. Neid leidub tavaliselt maakoores, kus on piisavalt kuumust ja rõhku kivimite moodustamiseks. Metamorfsed kivimid on sageli tekkinud teistest kivimitest. Näiteks võib settekivimitest põlevkivi muutuda ehk metamorfiseeruda metamorfseks kivimiks, näiteks kiltkiviks või gneissiks. Muud näited metamorfsetest kivimitest on järgmised.marmor, antratsiit, seebikivi ja kiltkivi.

Vundamendi kivimid - Vulkaanid tekitavad vulkaanid. Kui vulkaan purskab, paiskab ta välja kuuma sulatatud kivimit, mida nimetatakse magmaks või laavaks. Lõpuks jahtub magma ja kõveneb, kas maapinnale jõudes või kuskil maakoores. Seda kõvenenud magmat või laavat nimetatakse magmakiviks. Magmakivide näited on näiteks basalt ja graniit.

Settelised kivimid - Settelised kivimid tekivad aastate ja aastate jooksul kokku surutud ja kõvaks muutunud settekivimite tulemusena. Üldiselt kannab näiteks oja või jõgi palju väikseid kivimitükke ja mineraale suuremasse veekogusse. Need tükid settivad põhja ja väga pika aja jooksul (võib-olla miljonite aastate jooksul) kujunevad need tahkeks kivimiteks. Mõned näited settekivimitest on põlevkivi,lubjakivi ja liivakivi.

Kaljutsükkel

Kivimid muutuvad pidevalt, mida nimetatakse kivimite tsükliks. Kivimite muutumine võtab miljoneid aastaid.

Siin on näide kivimite tsükli kohta, mis kirjeldab, kuidas kivim võib aja jooksul muutuda maavara kivimist settekivimist metamorfseks.

1. Sulanud kivim ehk magma saadetakse vulkaanist maapinnale. See jahtub ja moodustab vulkaanilise kivimi.

2. Järgnevalt lagundab ilmastik või jõgi ja muud sündmused selle kivimi aeglaselt väikesteks settetükkideks.

3. Kui setted kogunevad ja kõvenevad aastate jooksul, moodustub settekivim.

4. Aeglaselt katab see settekivim teisi kivimeid ja satub sügavale maakooresse.

5. Kui rõhk ja kuumus muutuvad piisavalt suureks, metamorfistub settekivim metamorfseks kivimiks ja tsükkel algab uuesti.

Üks asi, mida tuleb tähele panna, on see, et kivid ei pea järgima seda konkreetset tsüklit. Nad võivad muutuda ühelt tüübilt teisele ja tagasi praktiliselt igas järjekorras.

Kosmosekivid

Tegelikult on olemas mõningaid kosmosest pärinevaid kivimeid, mida nimetatakse meteoriitideks. Need võivad olla teistsuguste elementide või mineraalide koostises kui tavalised maapealsed kivimid. Tavaliselt koosnevad nad peamiselt rauast.

Huvitavad faktid kivide kohta

Sõna "magma" tuleneb ladinakeelsest sõnast "ignis", mis tähendab "tulest".
Maagid on kivimid, mis sisaldavad mineraale, mis sisaldavad olulisi elemente, nagu näiteks kuld ja hõbe.
Settelised kivimid moodustavad kihte ookeanide ja järvede põhjas.
Marmor on metamorfne kivim, mis moodustub, kui lubjakivi satub Maa sees suure kuumuse ja rõhu alla.
Setteliste kivimite kihte nimetatakse kihtideks.

Tegevused

Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.

Maateaduste ained

Geoloogia

Maa koostis

Kivid

Mineraalid

Plaaditektoonika

Erosioon

Fossiilid

Liustikud

Mullateadus

Mäed

Topograafia

Vulkaanid

Maavärinad

Vee tsükkel

Geoloogia sõnastik ja terminid

Toitainete tsüklid

Toiduahel ja võrk

Süsinikuringlus

Hapniku tsükkel

Vee tsükkel

Lämmastiku tsükkel

Atmosfäär ja ilmastik

Atmosfäär

Kliima

Ilm

Tuul

Pilved

Ohtlik ilm

Orkaanid

Tornadod

Ilmaprognoosid

Aastaajad

Ilmastiku sõnastik ja terminid

Maailma biomeedid

Biomeedid ja ökosüsteemid

Aavik

Rohumaad

Savanna

Tundra

Troopiline vihmamets

Mõõdukas mets

Taiga mets

Marine

Magevee

Korallrahu

Keskkonnaküsimused

Keskkond

Maareostus

Vaata ka: Viktoriin: kolmteist kolooniat

Õhusaaste

Veereostus

Osoonikihi

Taaskasutamine

Globaalne soojenemine

Taastuvad energiaallikad

Taastuvenergia

Biomassist toodetud energia

Geotermaalenergia

Hüdroenergia

Päikeseenergia

Lainete ja loodete energia

Tuuleenergia

Muud

Vaata ka: Uurijad lastele: kapten James Cook

Ookeani lained ja hoovused

Ookeani looded

Tsunamid

Jääaeg

Metsatulekahjud

Kuu faasid

Teadus>> Maa teadus lastele

Fred Hall

Fred Hall on kirglik blogija, kes tunneb suurt huvi erinevate teemade vastu, nagu ajalugu, elulugu, geograafia, teadus ja mängud. Ta on neil teemadel kirjutanud juba mitu aastat ning tema blogisid on lugenud ja hinnanud paljud. Fred on oma käsitletavates teemades väga kursis ning püüab pakkuda informatiivset ja kaasahaaravat sisu, mis meeldib paljudele lugejatele. Tema armastus uute asjade tundmaõppimise vastu sunnib teda uurima uusi huvivaldkondi ja jagama oma teadmisi oma lugejatega. Oma asjatundlikkuse ja kaasahaarava kirjutamisstiiliga on Fred Hall nimi, mida tema ajaveebi lugejad võivad usaldada ja millele toetuda.