Sisukord
Füüsika lastele
Kiirendus
Kui me arutasime kiirust ja kiirust, siis eeldasime, et kiirus on konstantne. Reaalses maailmas on see aga harva nii. Reaalses maailmas muutub liikuva objekti kiirus sageli.Mis on kiirendus?
Kiirendus on objekti kiiruse muutuse mõõtmine. Kui vajutate autos gaasipedaalile, siis auto liigub edasi üha kiiremini. See kiiruse muutus on kiirendus.
Kiirenduse arvutamise võrrand on:
Kiirendus = (kiiruse muutus)/(aja muutus)
või
a = Δv ÷ Δt
Kuidas mõõta kiirendust
Kiirenduse standardne mõõtühik on meetrit sekundis ruutmeetrile ehk m/s2. Selle saab arvutada ülaltoodud valemiga, kus kiirus on meetrit sekundis ja aeg on sekundites.
Kiirendus on vektor
Füüsikas ei ole kiirendusel mitte ainult suurus (milleks on eespool käsitletud arv m/s2), vaid ka suund. See teeb kiirendusest vektori.
Jõud ja kiirendus
Newtoni teine liikumisseadus sätestab, et objektile mõjuv jõud on võrdne massi ja kiirenduse korrutisega. See on kirjas järgmises võrrandis:
Jõud = mass * kiirendus
või
F = ma
Selle valemi abil saame välja arvutada ka kiirenduse, kui teame objektile mõjuvat massi ja jõudu. See valem on:
kiirendus = jõud/mass
või
a = F/m
Pidev kiirendus
Kui objekti kiirus muutub aja jooksul konstantselt, nimetatakse seda konstantseks kiirenduseks. Objekt, millel on konstantne positiivne kiirendus, liigub üha kiiremini ja kiiremini. Tema kiirus suureneb pidevalt.
Intervall |
1. sekund
2. sekund
3. sekund
5 m/s2
5 m/s2
5 m/s2
10 m/s
15 m/s
20 m/s Näide konstantsest kiirendusest 5 m/s2.
Vaba langemine: kiirenduse liik
Üks näide konstantsest kiirendusest on vabal langemisel olev objekt. Vabal langemisel avaldab gravitatsioon objektile konstantset jõudu, mis põhjustab kiiruse pidevat suurenemist. Kui mõõta objekti langemise vahemaad, siis iga sekundiga langeb see edasi, sest see kogub pidevalt kiirust.
Märkus: Reaalses maailmas mõjuks objektile täiendavalt õhu hõõrdumise jõud. Mingil hetkel saavutaks objekt "lõppkiiruse". See tähendab, et see ei kiireneks enam ja kukkumise kiirus jääks samaks. Näoga alla langeva langevarjuri lõppkiirus on umbes 122 miili tunnis.
Keskmine kiirendus
Keskmine kiirendus on kogu kiiruse muutus, mis jagatakse kogu ajaga. Selle saab leida valemiga a = Δv ÷ Δt.
Näiteks kui objekti kiirus muutub 5 sekundi jooksul 20 m/s kuni 50 m/s, siis on keskmine kiirendus:
a = (50 m/s - 20 m/s) ÷ 5s
a = 30 m/s ÷ 5s
a = 6 m/s2
Aeglustus või negatiivne kiirendus
Kui objekti kiirus väheneb (aeglustub), nimetatakse seda aeglustuseks. Seda võib kujutada ka negatiivse kiirendusena. See tähendab, et kiirenduse suund või vektor on suunatud objekti liikumisele vastupidises suunas.
Näiteks kui objekti kiirus muutub 2 sekundi jooksul 40 m/s kuni 10 m/s, siis on keskmine kiirendus:
a = (10 m/s - 40 m/s) ÷ 2s
a = -30 ms ÷ 2s
a = -15 m/s2
Seda võib nimetada ka aeglustuseks 15 m/s2.
Tegevused
Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.
Rohkem füüsika teemasid liikumisest, tööst ja energiast
Liikumine |
Skalarid ja vektorid
Vaata ka: Pühad lastele: PoksipäevVektor matemaatika
Mass ja kaal
Jõudu
Kiirus ja kiirus
Kiirendus
Gravitatsioon
Hõõrdumine
Liikumise seadused
Lihtsad masinad
Liikumise terminite sõnastik
Energia
Kineetiline energia
Potentsiaalne energia
Töö
Võimsus
Impulss ja kokkupõrked
Surve
Vaata ka: Laste matemaatika: Operatsioonide järjestusSoojus
Temperatuur
Teadus>> Füüsika lastele