Sisukord
Külm sõda
Korea sõda
Korea sõda peeti Lõuna-Korea ja kommunistliku Põhja-Korea vahel. See oli külma sõja esimene suurem konflikt, sest Nõukogude Liit toetas Põhja-Koreat ja Ameerika Ühendriigid toetasid Lõuna-Koreat. Sõda lõppes vähese lahendusega. Riigid on tänaseni jagunenud ja Põhja-Koreat valitseb endiselt kommunistlik režiim.
USA lahingulaev Korea sõja ajal
Allikas: USA merevägi
Kuupäevad: 25. juuni 1950 kuni 27. juuli 1953
Juhid:
Põhja-Korea juht ja peaminister oli Kim Il-sung. Põhja-Korea ülemjuhataja oli Choi Yong-kun.
Lõuna-Korea president oli Syngman Rhee. Lõuna-Korea armeed juhtis Chung II-kwon. Ameerika Ühendriikide armeed ja ÜRO vägesid juhtis kindral Douglas MacArthur. USA president sõja alguses oli Harry Truman. Sõja lõpus oli presidendiks Dwight D. Eisenhower.
Kaasatud riigid
Põhja-Koreat toetasid Nõukogude Liit ja Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Koreat toetasid Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja ÜRO.
Lõuna-Korea ja Põhja-Korea.
Smithsonianist. Foto: Ducksters
Enne sõda
Enne Teist maailmasõda oli Korea poolsaar olnud Jaapani osa. Pärast sõda tuli see jagada. Põhja pool läks Nõukogude Liidu ja lõuna pool Ameerika Ühendriikide kontrolli alla. Mõlemad pooled jagati 38. paralleeli juures.
Lõpuks moodustusid kaks eraldi riiki: Põhja-Korea moodustas kommunistliku valitsuse Kim Il-sungi juhtimisel ja Lõuna-Korea moodustas kapitalistliku valitsuse Syngman Rhee juhtimisel.
Mõlemad pooled ei saanud omavahel läbi ning 38. paralleeli ääres toimusid pidevad kokkupõrked ja lahingud. Püüti pidada läbirääkimisi ühtse riigi loomiseks, kuid need ei viinud kuhugi.
Põhja-Korea rünnakud
25. juunil 1950 tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreasse. Lõuna-Korea armee põgenes ja appi tulid ÜRO väed. USA andis suurema osa ÜRO vägedest. Peagi okupeeris Lõuna-Korea valitsus vaid väikese osa Korea lõunatipust.
Sõda
Esialgu püüdis ÜRO ainult kaitsta Lõuna-Koreat, kuid pärast esimest suve kestnud lahingutegevust otsustas president Truman minna rünnakule. Ta ütles, et sõja eesmärk oli nüüd Põhja-Korea vabastamine kommunismist.
USA armee tankide edasiliikumine.
Foto: Corporal Peter McDonald, USMC
Inchoni lahing
Kindral Douglas MacArthur juhtis ÜRO vägede rünnakut Inchoni lahingus. Lahing oli edukas ja MacArthur suutis tungida sisse ning purustada suure osa Põhja-Korea armeest. Ta oli peagi tagasi võtnud kontrolli nii Souli linna kui ka Lõuna-Korea üle kuni 38. paralleelini.
Hiina astub sõtta
Vaata ka: Lastele mõeldud maadeavastajad: Christoph KolumbusMacArthur jätkas agressiivset tegevust ja surus põhjakorealased kuni põhjapiirini välja. Hiinlased ei olnud sellega aga rahul ja saatsid oma armee sõtta. Sel hetkel asendas president Truman MacArthuri kindral Matthew Ridgwayga.
Tagasi 38. paralleelile
Ridgway kindlustas piiri vahetult 38. paralleelist põhja pool. Siin pidid mõlemad pooled ülejäänud sõja jooksul võitlema. Põhja-Korea ründas lõunapoolt mitmes kohas ja ÜRO armee pidi vastu lööma, püüdes takistada uusi rünnakuid.
Sõja lõpp
Läbirääkimised jätkusid suure osa sõjaajast, kuid president Truman ei tahtnud näida nõrkana. Kui Eisenhowerist sai president, oli ta palju rohkem valmis pakkuma järeleandmisi sõja lõpetamiseks.
17. juulil 1953 kirjutati alla lepingule, mis lõpetas sõja. Sõja tulemusena oli vähe asju muutunud. Mõlemad riigid jäid iseseisvaks ja piir jäi 38. paralleeli äärde. Kuid kahe riigi vahele paigutati kahe miili pikkune demilitariseeritud tsoon, mis pidi toimima puhvrina, lootuses vältida tulevasi sõdu.
Korea sõjaveteranide mälestusmärk Washingtonis.
Seal on 19 patrullis olevate sõdurite kuju.
Foto: Ducksters
Faktid Korea sõja kohta
- Kuigi Korea ei olnud USA jaoks strateegiliselt tähtis, astusid nad sõtta, sest nad ei tahtnud tunduda leebedatena kommunismi suhtes. Samuti tahtsid nad kaitsta Jaapanit, mida nad pidasid strateegiliseks.
- Telesari M*A*S*H mängis Korea sõja ajal.
- Tänane olukord Koreas on sarnane sellega, mis oli 50+ aastat tagasi pärast sõda. Vähe on muutunud.
- Hinnanguliselt hukkus või sai haavata umbes 2,5 miljonit inimest sõja ajal. Sõjas hukkus umbes 40 000 USA sõdurit. Eriti suured olid tsiviilohvrid, hinnanguliselt hukkus umbes 2 miljonit tsiviilisikut.
- Arvatakse, et president Truman kaalus sõja ajal tugevalt tuumarelvade kasutamist.
- Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.
Teie brauser ei toeta audioelementi.
Et rohkem teada saada külma sõja kohta:
Tagasi külma sõja kokkuvõtte lehele.
Ülevaade
| Külma sõja inimesed |
Lääne juhid
- Harry Truman (USA)
- Dwight Eisenhower (USA)
- John F. Kennedy (USA)
- Lyndon B. Johnson (USA)
- Richard Nixon (USA)
- Ronald Reagan (USA)
- Margaret Thatcher (Ühendkuningriik)
- Jossif Stalin (NSVL)
- Leonid Brežnev (NSVL)
- Mihhail Gorbatšov (NSVL)
- Mao Zedong (Hiina)
- Fidel Castro (Kuuba)
Tagasi Ajalugu
