Sisukord

Bioloogia lastele

Lihassüsteem

Lihased on see, kuidas me liigume ja elame. Kogu keha liikumist kontrollivad lihased. Mõned lihased töötavad ilma meie mõtlemiseta, nagu näiteks meie südame peksmine, samas kui teisi lihaseid kontrollivad meie mõtted ja võimaldavad meil teha asju ja liikuda. Kõik meie lihased koos moodustavad keha lihaskonna.

Inimese kehas on üle 650 lihase. Need asuvad meie naha all ja katavad meie luid. Lihased töötavad sageli koos, et aidata meil liikuda. Me ei pea tegelikult mõtlema iga üksiku lihase liigutamisele. Näiteks mõtleme lihtsalt jooksmisele ja meie keha teeb ülejäänu.

Kuidas lihased töötavad

Lihased töötavad kokkutõmbumise ja lõdvestumise teel. Lihased on pikad, õhukesed rakud, mis on rühmitatud kimpudeks. Kui lihaskiud saab närvilt signaali, vabastavad valgud ja kemikaalid energiat, et lihas kas kokku tõmbuda või lõdvestuda. Kui lihas tõmbub kokku, tõmbab see luud, millega ta on ühendatud, tihedamalt kokku.

Paljud meie lihased on paarikaupa. Näiteks on meie käes kaksik- ja kolmiklihas. Kui kaksiklihas tõmbub kokku, lõdveneb kolmiklihas, see võimaldab meie käel kõverdada. Kui me tahame oma kätt tagasi sirutada, lõdveneb kaksiklihas ja kolmiklihas tõmbub kokku. Lihaspaarid võimaldavad meil liikuda edasi-tagasi.

Lihastüübid

Skeletilihased - Need on lihased, mida me kasutame liikumiseks. Nad katavad meie luustikku ja liigutavad meie luid. Mõnikord nimetatakse neid ka triibulihasteks, sest nad on pikkade tumedate ja heledate kiudude ribadena ja näevad välja triibulised. Need lihased on vabatahtlikud, sest me kontrollime neid otse aju signaalide abil.

Siledad lihased - Siledad lihased on spetsiaalsed lihased, mis ei ole seotud luudega, vaid kontrollivad organeid meie kehas. Need lihased töötavad ilma, et me peaksime neile mõtlema.

Südamelihas - See on eriline lihas, mis pumbab meie südant ja verd läbi keha.

Kõõlused

Kõõlused ühendavad lihaseid luudega. Kõõlused aitavad luua ühenduse pehmete, kokkutõmbuvate lihasrakkude ja kõvade luurakkude vahel.

Lihasmälu

Kui me harjutame mingit tegevust ikka ja jälle, tekib meil nn lihasmälu. See võimaldab meil muutuda osavamaks teatud tegevustes, näiteks spordis ja muusikas. Kui me harjutame, häälestavad meie lihased end nii, et nende liigutused muutuvad täpsemaks ja nad teevad täpselt seda, mida meie aju tahab, et nad teeksid. Nii et pidage meeles, et harjutamine teeb meistriks!

Lihased ja treening

Kui me treenime, siis töötame oma lihaseid, mis võimaldab neil muutuda suuremaks ja tugevamaks. Treening aitab hoida lihaseid tugevatena ja paindlikena. Kui te ei kasuta oma lihaseid, siis võivad need atrofeeruda ehk kahaneda ja nõrgeneda.

Lõbusad faktid lihaste kohta

Värisemine on tingitud sadade lihaste kokkutõmbumisest ja lõdvestumisest, et toota soojust ja muuta meid soojemaks.
Naeratamiseks on vaja 17 lihast ja kulmu kortsutamiseks 43. Seda enam on põhjust naeratada, mitte kortsutada kulmu!
Meie pikim lihas on Sartorius. See jookseb puusast põlve ja aitab meil põlve painutada ja jalga keerata.
Kõige tugevam lihas on meie lõualuu ja seda kasutatakse närimiseks.
Kõige väiksem lihas asub meie kõrvas ja seda nimetatakse stapedius'iks. See on kinnitatud keha kõige väiksema luu, stapediuse külge.

Tegevused

Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.

Kuulake selle lehekülje salvestatud lugemist:

Teie brauser ei toeta audioelementi.

Rohkem bioloogia teemasid

Cell

Cell

Rakkutsükkel ja jagunemine

Nucleus

Ribosoomid

Mitokondrid

Kloroplastid

Valgud

Ensüümid

Inimese keha

Inimese keha

Aju

Närvisüsteem

Seedetrakti süsteem

Nägemine ja silm

Kuulmine ja kõrv

Lõhnastamine ja maitsmine

Nahk

Lihased

Hingamine

Veri ja süda

Bones

Inimese luude loetelu

Immuunsüsteem

Organid

Toitumine

Toitumine

Vitamiinid ja mineraalained

Süsivesikud

Lipiidid

Ensüümid

Geneetika

Vaata ka: Ajalugu: Keskaeg lastele

Geneetika

Kromosoomid

DNA

Mendel ja pärilikkus

Pärilikud mustrid

Valgud ja aminohapped

Taimed

Fotosüntees

Tehase struktuur

Taimede kaitse

Õitsevad taimed

Mittekukkivad taimed

Puud

Elusorganismid

Vaata ka: Loomad: Punane känguru

Teaduslik klassifikatsioon

Loomad

Bakterid

Protistid

Seened

Viirused

Haigus

Nakkushaigused

Meditsiin ja farmaatsiatooted

Epidemiad ja pandeemiad

Ajaloolised epideemiad ja pandeemiad

Immuunsüsteem

Vähk

Ehmatused

Diabeet

Gripp

Teadus>> Bioloogia lastele

Fred Hall

Fred Hall on kirglik blogija, kes tunneb suurt huvi erinevate teemade vastu, nagu ajalugu, elulugu, geograafia, teadus ja mängud. Ta on neil teemadel kirjutanud juba mitu aastat ning tema blogisid on lugenud ja hinnanud paljud. Fred on oma käsitletavates teemades väga kursis ning püüab pakkuda informatiivset ja kaasahaaravat sisu, mis meeldib paljudele lugejatele. Tema armastus uute asjade tundmaõppimise vastu sunnib teda uurima uusi huvivaldkondi ja jagama oma teadmisi oma lugejatega. Oma asjatundlikkuse ja kaasahaarava kirjutamisstiiliga on Fred Hall nimi, mida tema ajaveebi lugejad võivad usaldada ja millele toetuda.