Aastaajad lastele

Me jagame aasta neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis ja talv. Iga aastaaeg kestab 3 kuud, kusjuures suvi on kõige soojem, talv kõige külmem ning kevad ja sügis jäävad nende vahele.

Aastaajad mõjutavad palju seda, mis maa peal toimub. Kevadel sünnivad loomad ja taimed ärkavad ellu. Suvi on kuum ja siis on tavaliselt lapsed koolist väljas ja me sõidame puhkusele randa. Sageli koristatakse suve lõpus vilja. Sügisel vahetavad lehed värvi ja langevad puudelt maha ning kool algab uuesti. Talv on külm ja paljudes kohtades sajab lund.Mõned loomad, näiteks karud, talvituvad talvel, samas kui teised loomad, näiteks linnud, rändavad soojemasse kliimasse.

Miks tekivad aastaajad?

Aastaajad tekivad Maa ja Päikese vaheliste suhete muutumise tõttu. Maa tiirleb ümber Päikese, mida nimetatakse orbiidiks, kord aastas ehk iga 365 päeva tagant. Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, muutub iga päev igas kohas planeedil veidi päikesevalguse hulk. See muutus põhjustab aastaajad.

Maa on kallutatud

Maa mitte ainult ei pöörle igal aastal ümber Päikese, vaid Maa pöörleb oma telje ümber iga 24 tunni järel. Seda me nimetame päevaks. Maa ei pöörle aga Päikese suhtes sirgelt üles-alla. Ta on veidi kallutatud. Teaduslikult öeldes on Maa kallutatud 23,5 kraadi oma orbiidi tasandist Päikese suhtes.

Miks on meie kalle oluline?

Kallutusel on kaks peamist mõju: Päikese ja Maa vaheline nurk ja päevade pikkus. Pool aastat on Maa kallutatud nii, et põhjapoolus on rohkem Päikese poole suunatud. Teisel poolel on lõunapoolus suunatud Päikese poole. Kui põhjapoolus on Päikese poole suunatud, saavad planeedi põhjaosas (ekvaatorist põhja pool) päevad rohkem päikesevalgust ehk pikemad päevad jaPikemate päevadega põhjapoolkeral soojeneb ja saab suvi. Aasta edenedes muutub Maa kalle nii, et põhjapoolus on Päikesest eemale suunatud, mis tekitab talve.

Seetõttu on aastaajad ekvaatorist põhja pool vastupidised aastaajale ekvaatorist lõuna pool. Kui Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on talv, siis Brasiilias ja Austraalias on suvi.

Me rääkisime päeva pikkuse muutumisest, kuid muutub ka Päikese nurk. Suvel paistab päikesevalgus otsesemalt Maale, andes Maa pinnale rohkem energiat ja soojendades seda. Talvel tabab päikesevalgus Maad nurga all. See annab vähem energiat ja ei soojenda Maad nii palju.

Pikimad ja lühimad päevad

Põhjapoolkeral on pikim päev 21. juunil ja pikim öö 21. detsembril. Lõunapoolkeral on täpselt vastupidi, kus pikim päev on 21. detsembril ja pikim öö 21. juunil. Aastas on kaks päeva, mil päev ja öö on täpselt ühesugused. Need on 22. september ja 21. märts.

Tegevused

Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.

Hooaegade eksperiment:

Päikesenurk ja aastaajad - vaata, kuidas päikese nurk mõjutab temperatuuri ja põhjustab aastaaegu.

Maateaduste ained

Maa koostis

Kivid

Mineraalid

Plaaditektoonika

Erosioon

Fossiilid

Liustikud

Mullateadus

Mäed

Topograafia

Vulkaanid

Maavärinad

Vee tsükkel

Geoloogia sõnastik ja terminid

Toitainete tsüklid

Toiduahel ja võrk

Süsinikuringlus

Hapniku tsükkel

Vee tsükkel

Lämmastiku tsükkel

Atmosfäär ja ilmastik

Atmosfäär

Kliima

Ilm

Tuul

Pilved

Ohtlik ilm

Orkaanid

Tornadod

Ilmaprognoosid

Aastaajad

Ilmastiku sõnastik ja terminid

Maailma biomeedid

Biomeedid ja ökosüsteemid

Aavik

Rohumaad

Savanna

Tundra

Troopiline vihmamets

Mõõdukas mets

Taiga mets

Marine

Magevee

Korallrahu

Keskkonnaküsimused

Keskkond

Maareostus

Õhusaaste

Veereostus

Osoonikihi

Taaskasutamine

Globaalne soojenemine

Taastuvad energiaallikad

Taastuvenergia

Biomassist toodetud energia

Geotermaalenergia

Hüdroenergia

Päikeseenergia

Lainete ja loodete energia

Tuuleenergia

Muud

Ookeani lained ja hoovused

Ookeani looded

Tsunamid

Jääaeg

Metsatulekahjud

Kuu faasid

Teadus>> Maa teadus lastele