Delfiinid: õppige tundma seda mängulist mereimetajat.

Delfiinid: õppige tundma seda mängulist mereimetajat.
Fred Hall

Sisukord

Delfiinid

Allikas: NOAA

Tagasi Loomad

Delfiinid on ühed kõige mängulisemad ja intelligentsemad loomad meie planeedil. Kuigi delfiinid veedavad oma elu vees, ei ole nad siiski kalad, vaid imetajad. Delfiinid ei saa hingata vett nagu kalad, vaid peavad tulema pinnale, et hingata õhku. Delfiine on palju. Kõige kuulsamad on ehk pudelidelfiinid ja tapja vaala (see on õige orka ehk tapja vaala,kuulub delfiinide perekonda).

Kuidas elavad delfiinid?

Delfiinid on väga sotsiaalsed loomad. Paljud delfiinid rändavad rühmades, mida nimetatakse karjadeks. Mõned delfiinid, nagu tapja vaalad (orcas), elavad kogu oma elu jooksul 5-30 liikmelistes karjades. Iga karja käitub erinevalt. Mõned karjad rändavad ja reisivad ümber maailma, samas kui teistel on kindel territoorium. Mõnikord võivad karjad koonduda ja moodustada hiiglaslikke karju, mille suurus võib ulatuda 1000 või enam delfiini. Delfiinibakad onIsasloomi nimetatakse pullideks ja emasloomi lehmadeks.

Kui suureks nad saavad?

Suurim delfiin on tapja vaal (orca), mis kasvab kuni 23 jala pikkuseks ja võib kaaluda üle 4 tonni. Väikseim delfiin on Heaviside'i delfiin, mis kasvab veidi üle 3 jala pikkuseks ja kaalub umbes 90 naela. Delfiinidel on pikk nina, millel on tavaliselt umbes 100 hammast. Neil on ka puhumisava pea ülaosas, mida nad kasutavad hingamiseks.

Mida delfiinid söövad?

Enamasti söövad delfiinid teisi väiksemaid kalu, kuid nad ei piirdu ainult kaladega. Nad söövad ka kalmaare ja mõned delfiinid, nagu tapjavalased, söövad sageli väikesi mereimetajaid, nagu hülged ja pingviinid. Delfiinid jahivad sageli koos, pannes kalad tihedatesse gruppidesse või sisendustesse, kus neid on lihtne püüda. Mõned delfiinid jagavad oma toitu noorukitega või lasevad noorukitel püüda vigastatudsaakloomad kui praktika. Nad ei närida oma toitu, vaid neelavad selle tervelt alla. Delfiinid saavad vajaliku vee pigem loomadelt, keda nad söövad, kui joovad ookeanivett.

Mida delfiinidele meeldib teha?

Delfiinid suhtlevad piiksude ja viledega. Nende suhtlemisest ei ole palju teada. Neile meeldib hüpata ja mängida ning teha õhus akrobaatilisi keerutusi. On teada, et nad surfavad rannas lainetel või järgivad laevade jälgi. Delfiinid on ka väga treenitavad, nagu näitavad nende etendused ookeaniparkides, näiteks Sea Worldis.

Delfiinide hüppamine

Allikas: USFWS Kui hästi näevad ja kuulevad delfiinid?

Delfiinidel on suurepärane nägemine ja kuulmine. Vee all kasutavad nad kaja. Kaja on midagi sellist nagu sonar, kus delfiinid teevad heli ja siis kuulavad kaja. Nende kuulmine on nende kaja suhtes nii tundlik, et nad suudavad peaaegu "näha" esemeid vees kuulmise järgi. See võimaldab delfiinidel leida toitu ka häguses või pimedas vees.

Kuidas delfiinid magavad?

Delfiinid peavad magama, kuidas nad seda teevad, ilma et nad uppuksid? Delfiinid lasevad pool oma ajust korraga magama. Kuni üks pool magab, on teine pool piisavalt ärkvel, et delfiin ei uppuks. Delfiinid võivad magamise ajal pinnal hõljuda või aeg-ajalt pinnale ujuda, et aeg-ajalt hinge tõusta.

Lõbusad faktid delfiinide kohta

  • Delfiinid kuuluvad samasse loomaklassi, Cetacea, kui vaalad.
  • Paljud delfiinid on kaitstud mereimetajate kaitse seadusega. Hector'i delfiin on liigitatud ohustatud liikideks.
  • Nad on piisavalt intelligentsed, et mõista keerulisi käske.
  • Nagu kõik imetajad, sünnitavad ka delfiinid elusaid poegi ja imetavad neid piimaga.
  • Jõedelfiinid elavad pigem magevees kui soolases vees.

Vaikse ookeani valgepoolsed delfiinid

Allikas: NOAA Lisateave imetajate kohta:

Vaata ka: Jalgpall: rünnaku põhitõed

Imetajad

Aafrika metskoer

Ameerika piisonid

Baktria kaamel

Sinine vaal

Delfiinid

Vaata ka: Jalgpall: jalgpalliväljak

Elevandid

Hiidpanda

Kaelkirjakud

Gorilla

Jõehobu

Hobused

Meerkat

Jääkarud

Preeria koer

Punane känguru

Punane hunt

Ninasarvik

Täpilised hüeenad

Tagasi Imetajad

Tagasi Loomad lastele




Fred Hall
Fred Hall
Fred Hall on kirglik blogija, kes tunneb suurt huvi erinevate teemade vastu, nagu ajalugu, elulugu, geograafia, teadus ja mängud. Ta on neil teemadel kirjutanud juba mitu aastat ning tema blogisid on lugenud ja hinnanud paljud. Fred on oma käsitletavates teemades väga kursis ning püüab pakkuda informatiivset ja kaasahaaravat sisu, mis meeldib paljudele lugejatele. Tema armastus uute asjade tundmaõppimise vastu sunnib teda uurima uusi huvivaldkondi ja jagama oma teadmisi oma lugejatega. Oma asjatundlikkuse ja kaasahaarava kirjutamisstiiliga on Fred Hall nimi, mida tema ajaveebi lugejad võivad usaldada ja millele toetuda.