Bioloogia lastele: rakkude jagunemine ja rakutsükkel

Bioloogia lastele: rakkude jagunemine ja rakutsükkel
Fred Hall

Bioloogia lastele

Raku jagunemine ja tsükkel

Elusorganismid toodavad pidevalt uusi rakke. Nad toodavad uusi rakke, et kasvada ja asendada vanu surnud rakke. Protsessi, mille käigus uued rakud tekivad, nimetatakse rakkude jagunemiseks. Rakkude jagunemine toimub kogu aeg. Keskmises inimkehas toimub iga päev umbes kaks triljonit rakkude jagunemist!

Rakkude jagunemise tüübid

On olemas kolm peamist rakkude jagunemise tüüpi: binaarne jagunemine, mitoos ja meioos. Binaarset jagunemist kasutavad lihtsad organismid nagu bakterid. Keerulisemad organismid saavad uusi rakke kas mitoosi või meioosi teel.

Mitoos

Mitoosi kasutatakse siis, kui rakku on vaja paljundada enda täpseteks koopiateks. Kõik rakus olev dubleeritakse. Kahel uuel rakul on sama DNA, funktsioonid ja geneetiline kood. Algset rakku nimetatakse emarakuks ja kahte uut rakku tütarrakkudeks. Mitoosi täielikku protsessi ehk tsüklit kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool.

Mitoosi teel tekkivate rakkude näideteks on inimkehas naha-, vere- ja lihasrakud.

Mitoosi rakutsükkel

Rakud läbivad erinevaid faase, mida nimetatakse rakutsükliks. Raku "normaalset" seisundit nimetatakse "interfaasiks". Raku interfaasi staadiumis toimub raku geneetilise materjali paljundamine. Kui rakk saab signaali, et ta peab paljunduma, läheb ta mitoosi esimesse seisundisse, mida nimetatakse "profaasiks".

  • Profaas - Selles faasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks ning tuumamembraan ja nukleool lagunevad.

  • Metafaas - metafaasi ajal rivistuvad kromosoomid piki raku keskosa.
  • Anafaas - anafaasi ajal eralduvad kromosoomid ja liiguvad raku vastaskülgedele.
  • Telofaas - Telofaasi ajal moodustab rakk iga kromosoomikomplekti ümber kaks tuumamembraani ja kromosoomid keritakse lahti. Seejärel rakuseinad klammerduvad ära ja jagunevad keskelt. Tekivad kaks uut rakku ehk tütarrakk. Rakkude jagunemist nimetatakse tsütokineesiks ehk raku lõhenemiseks.
  • Suurema vaate jaoks klõpsake pildil Meioos

    Meioosi kasutatakse siis, kui on aeg kogu organismi paljunemiseks. Mitoosi ja meioosi vahel on kaks peamist erinevust. Esiteks, meioosi protsessis on kaks jagunemist. Kui meioos on lõppenud, tekib ühest rakust neli uut rakku, mitte ainult kaks. Teine erinevus on see, et uutel rakkudel on ainult pool esialgse raku DNA-st. See on Maa elu jaoks oluline, sest see võimaldabuute geneetiliste kombinatsioonide tekkimiseks, mis tekitab elus mitmekesisust.

    Meioosi läbivate rakkude hulka kuuluvad näiteks sugulisel paljunemisel kasutatavad rakud, mida nimetatakse sugurakkudeks.

    Diploidid ja haploidid

    Mitoosi tulemusena tekkinud rakke nimetatakse diploidseteks, sest neil on kaks täielikku kromosoomikomplekti.

    Meioosi tulemusel tekkinud rakke nimetatakse haplooidideks, sest neil on ainult pool kromosoomide arvust kui algsel rakul.

    Binaarne lõhustumine

    Lihtsad organismid, näiteks bakterid, läbivad raku jagunemise, mida nimetatakse binaarseks jagunemiseks. Kõigepealt paljuneb DNA ja rakk kasvab kaks korda suuremaks kui tavaliselt. Seejärel liiguvad dubleeritud DNA-ahelad raku vastaskülgedele. Seejärel "pigistub" rakusein keskelt ära, moodustades kaks eraldi rakku.

    Tegevused

    • Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.

  • Kuulake selle lehekülje salvestatud lugemist:
  • Teie brauser ei toeta audioelementi.

    Rohkem bioloogia teemasid

    Cell

    Cell

    Rakkutsükkel ja jagunemine

    Nucleus

    Ribosoomid

    Vaata ka: Lapseuurijad: Francisco Pizarro

    Mitokondrid

    Kloroplastid

    Valgud

    Ensüümid

    Inimese keha

    Inimese keha

    Aju

    Närvisüsteem

    Seedetrakti süsteem

    Nägemine ja silm

    Kuulmine ja kõrv

    Lõhnastamine ja maitsmine

    Nahk

    Lihased

    Hingamine

    Veri ja süda

    Bones

    Inimese luude loetelu

    Immuunsüsteem

    Organid

    Toitumine

    Toitumine

    Vitamiinid ja mineraalained

    Süsivesikud

    Lipiidid

    Ensüümid

    Geneetika

    Geneetika

    Kromosoomid

    DNA

    Mendel ja pärilikkus

    Pärilikud mustrid

    Valgud ja aminohapped

    Taimed

    Fotosüntees

    Tehase struktuur

    Taimede kaitse

    Õitsevad taimed

    Mittekukkivad taimed

    Puud

    Elusorganismid

    Teaduslik klassifikatsioon

    Loomad

    Bakterid

    Protistid

    Seened

    Viirused

    Vaata ka: Korvpall: Karistused vigade eest

    Haigus

    Nakkushaigused

    Meditsiin ja farmaatsiatooted

    Epidemiad ja pandeemiad

    Ajaloolised epideemiad ja pandeemiad

    Immuunsüsteem

    Vähk

    Ehmatused

    Diabeet

    Gripp

    Teadus>> Bioloogia lastele




    Fred Hall
    Fred Hall
    Fred Hall on kirglik blogija, kes tunneb suurt huvi erinevate teemade vastu, nagu ajalugu, elulugu, geograafia, teadus ja mängud. Ta on neil teemadel kirjutanud juba mitu aastat ning tema blogisid on lugenud ja hinnanud paljud. Fred on oma käsitletavates teemades väga kursis ning püüab pakkuda informatiivset ja kaasahaaravat sisu, mis meeldib paljudele lugejatele. Tema armastus uute asjade tundmaõppimise vastu sunnib teda uurima uusi huvivaldkondi ja jagama oma teadmisi oma lugejatega. Oma asjatundlikkuse ja kaasahaarava kirjutamisstiiliga on Fred Hall nimi, mida tema ajaveebi lugejad võivad usaldada ja millele toetuda.