Sisukord
Vana-Rooma
Rooma armee
Rooma sõdur Tundmatu poolt
Ajalugu>> Vana-Rooma
Rooma armee oli Rooma impeeriumi selgroog ja üks edukamaid armeesid maailma ajaloos. See oli hästi koolitatud, hästi varustatud ja hästi organiseeritud. Nii suure impeeriumi valvamiseks kasutas armee ära hästi ehitatud Rooma teid, et kiiresti impeeriumis liikuda.Kes olid sõdurid?
Rooma leegioni sõdurid olid kõik Rooma kodanikud. Nad astusid 20 aastaks sõdima. 20 aasta möödudes anti neile tavaliselt maa ja/või suur rahasumma. Nii moodustati armee väljaõppinud ja kogenud sõduritest. Samuti anti maa lojaalsete sõdurite kätte.
Oli ka mittekodanlastest sõdureid, keda nimetati abiteenistujateks. 25 aastaks liitusid nad ja said 25 aasta möödudes Rooma kodakondsuse. Rooma kodakondsus oli suur asi ja sellega kaasnesid paljud privileegid.
Vaata ka: President James Monroe'i eluluguKuidas oli Rooma armee organiseeritud?
Armee oli jagatud umbes 5400 sõdurist koosnevateks leegioniteks. Leegione juhtis legaat, kes oli tavaliselt senaator või kuberner. Leegionid koosnesid kümnest sõdurirühmast, mida nimetati kohordideks. Kohordid jagunesid omakorda 80 mehe rühmadeks, mida nimetati sajanditeks. Iga sajandi ohvitsere ehk juhte nimetati tsentuurideks.
Armor
Valitsus teadis, kui tähtis oli Rooma armee ja varustas neid heade soomuste ja relvadega. Rooma sõduritel oli tugevast rauast ribadest valmistatud soomus. Raud tegi soomuse tugevaks ja ribad muutsid selle paindlikuks. Neil olid ka raudkiivrid, mis kaitsesid nende pead ja kaela, kuid lasid neil siiski hästi näha, et võidelda. Kogu see raudne soomus oli raske, nii et nad pidid olema tugevad jaheas vormis. Samuti kandsid nad mõnel juhul kõrgeid kilde.
Relvad
| Rooma sõdurid kasutasid mitmesuguseid relvi, sealhulgas pugio (tikk), gladius (mõõk, vt pilt paremal), hasta (oda), oda, oda ja vibu. Sõdurid olid oma relvadega võitlemiseks välja õpetatud ja harjutasid regulaarselt. Mõnikord harjutasid nad üksteisega spartiisid, kasutades selleks puumõõkasid. |  |
Roman Gladius Juan Cabre Aguilo poolt
Huvitavad faktid Rooma armee kohta
- Ohvitserid, näiteks tsentuurid, kandsid kiivritel suuri vappusid, mis võimaldas sõduritel neid lahingus paremini näha.
- Keskmine leegionär kandis vähemalt 90 kilo raskust ja pidi sageli marssima 20 miili päevas.
- Suurimal ajal koosnes Rooma armee 30 leegionist ehk üle 150 000 sõduri. Koos abisõduritega oli Rooma armees mõnede hinnangute kohaselt üle 1 miljoni sõduri.
- Gaius Marius, Rooma konsul ja kindral, on suures osas vastutav selle eest, et Rooma armee muutus võimsaks rühmituseks, mis vallutas suure osa tsiviliseeritud maailmast.
- Roomlased kasutasid katapulte, et visata tohutuid kive, mis võisid müürid maha lüüa. Nad kasutasid ka suuri vibusid, mida nimetati ballistadeks, et tulistada nooli, mis olid pigem oda suurused.
Rooma ballista katapult tundmatu poolt
Tegevused
- Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.
Teie brauser ei toeta audioelementi. Lisateavet Vana-Rooma kohta:
| Ülevaade ja ajalugu |
Vana-Rooma ajajoon
Rooma varajane ajalugu
Rooma Vabariik
Vabariik kuni impeerium
Sõjad ja lahingud
Rooma impeerium Inglismaal
Barbarid
Rooma langemine
Linnad ja tehnika
Rooma linn
Pompei linn
Colosseum
Rooma vannid
Eluasemed ja kodud
Roman Engineering
Rooma numbrid
Igapäevane elu Vana-Roomas
Elu linnas
Elu maal
Toit ja toiduvalmistamine
Riietus
Perekonnaelu
Orjad ja talupojad
Plebejid ja patriitsid
Kunst ja religioon
Vana-Rooma kunst
Kirjandus
Rooma mütoloogia
Romulus ja Remus
Areen ja meelelahutus
Augustus
Julius Caesar
Cicero
Konstantinus Suur
Gaius Marius
Nero
Gladiaator Spartacus
Trajan
Rooma impeeriumi keisrid
Rooma naised
Muud
Rooma pärand
Vaata ka: Stephen Hawkingi biograafiaRooma senat
Rooma õigus
Rooma armee
Sõnastik ja terminid
Viidatud teosed
Ajalugu>> Vana-Rooma
