Maa teadus lastele

Topograafia

Topograafia kirjeldab maa-ala füüsilisi omadusi. Need omadused hõlmavad tavaliselt looduslikke moodustisi, nagu mäed, jõed, järved ja orud. Samuti võivad siia kuuluda inimtekkelised omadused, nagu teed, tammid ja linnad. Topograafia abil registreeritakse sageli piirkonna erinevad kõrgused, kasutades topograafilist kaarti.

Topograafilised omadused

Topograafia uurib pinnavormide kõrgust ja asukohta.

• Maavormid - Topograafia raames uuritavad maavormid võivad hõlmata kõike, mis füüsiliselt mõjutab piirkonda. Näideteks on mäed, künkad, orud, järved, ookeanid, jõed, linnad, tammid ja teed.
• Kõrgus - mägede ja muude objektide kõrgus ehk kõrgus on osa topograafiast. Tavaliselt registreeritakse see merepinna (ookeani pinna) suhtes.
• Laiuskraad - laiuskraad annab asukoha põhja/lõuna asendi ekvaatorist lähtudes. Ekvaator on ümber Maa keskkoha tõmmatud horisontaalne joon, mis on põhjapoolusest ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel. Ekvaatori laiuskraad on 0 kraadi.
• Pikkuskraad - pikkuskraad näitab asukoha ida/lääne asukohta. Pikkuskraadi mõõdetakse tavaliselt kraadides primaarmeridiaanist.

Topograafiline kaart on kaart, mis näitab maa füüsikalisi omadusi. Lisaks sellele, et kaardil on näidatud pinnavormid, näiteks mäed ja jõed, on kaardil näidatud ka maa kõrguse muutused. Kõrgusjoonte abil näidatakse kõrgusjooned.

Kui kaardile on joonistatud kontuurjoon, siis tähistab see teatud kõrgust. Iga punkt kaardil, mis seda joont puudutab, peaks olema sama kõrgus. Mõnel kaardil annavad joonel olevad numbrid teile teada, milline on selle joone kõrgus merepinnast.

Mida lähemal on kontuurjooned üksteisele, seda järsem on maa kalle.

Alumisel kaardil on näidatud eespool nimetatud küngaste kontuurjooned.

Topograafia uurimise viisid

Topograafiliste kaartide koostamiseks kogutakse teavet mitmel viisil. Need võib jagada kaheks peamiseks meetodiks: otsene mõõdistamine ja kaudne mõõdistamine.

Otsene mõõdistamine - otsene mõõdistamine on see, kui inimene kasutab maapealseid mõõdistusseadmeid, nagu näiteks nivelliirid ja kliinomeetrid, et mõõta otse maa asukohta ja kõrgust. Olete tõenäoliselt näinud teedel maamõõtjat, kes teeb mõõtmisi läbi kõrge statiivi peal istuva nivelleerimisseadme.

Kaudne uuring - Kaudsete meetodite abil võib kaardistada kaugeid alasid. Nende meetodite hulka kuuluvad satelliidipildid, lennukilt tehtud pildid, radar ja sonar (vee all).

Uuringut teostav töötaja

Milleks kasutatakse topograafiat?

Topograafiat kasutatakse mitmel otstarbel, sealhulgas:

• Põllumajandus - Topograafiat kasutatakse põllumajanduses sageli selleks, et määrata kindlaks, kuidas pinnast saab säilitada ja kuidas vesi üle maa voolab.
• Keskkond - topograafia andmed võivad aidata keskkonda kaitsta. Mõistes maa kontuuri, saavad teadlased kindlaks teha, kuidas vesi ja tuul võivad põhjustada erosiooni. Nad võivad aidata luua kaitsealasid, näiteks valgala ja tuuleblokke.
• Ilm - Maa topograafia võib mõjutada ilmamustreid. Meteoroloogid kasutavad ilmastiku prognoosimisel teavet mägede, orgude, ookeanide ja järvede kohta.
• Sõjavägi - Topograafia on oluline ka sõjaväe jaoks. Armeed on läbi ajaloo kasutanud oma sõjalise strateegia planeerimisel teavet kõrguste, küngaste, vee ja muude pinnavormide kohta.

Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.

Maateaduste ained

Maa koostis

Kivid

Mineraalid

Plaaditektoonika

Erosioon

Fossiilid

Liustikud

Mullateadus

Mäed

Topograafia

Vulkaanid

Maavärinad

Vee tsükkel

Geoloogia sõnastik ja terminid

Toitainete tsüklid

Toiduahel ja võrk

Süsinikuringlus

Hapniku tsükkel

Vee tsükkel

Lämmastiku tsükkel

Atmosfäär ja ilmastik

Atmosfäär

Kliima

Ilm

Tuul

Pilved

Ohtlik ilm

Orkaanid

Tornadod

Ilmaprognoosid

Aastaajad

Ilmastiku sõnastik ja terminid

Maailma biomeedid

Biomeedid ja ökosüsteemid

Aavik

Rohumaad

Savanna

Tundra

Troopiline vihmamets

Mõõdukas mets

Taiga mets

Marine

Magevee

Korallrahu

Keskkonnaküsimused

Keskkond

Maareostus

Õhusaaste

Veereostus

Osoonikihi

Taaskasutamine

Globaalne soojenemine

Taastuvad energiaallikad

Taastuvenergia

Biomassist toodetud energia

Geotermaalenergia

Hüdroenergia

Päikeseenergia

Lainete ja loodete energia

Tuuleenergia

Muud

Ookeani lained ja hoovused

Ookeani looded

Tsunamid

Jääaeg

Metsatulekahjud

Kuu faasid

Teadus>> Maa teadus lastele