Vana-Rooma

Rooma Vabariik

Ajalugu>> Vana-Rooma

Kes olid Rooma Vabariigi juhid?

Rooma Vabariigis oli mitmeid juhte ja rühmi, kes aitasid valitseda. Valitud ametnikke nimetati magistraatideks ja magistraatide puhul oli erinevaid tasandeid ja tiitleid. Rooma valitsus oli väga keeruline ja tal oli palju juhte ja nõukogusid. Siin on mõned tiitlid ja nende tööülesanded:

Rooma senat Cesare Maccari poolt

Konsulid - Rooma Vabariigi tipus oli konsul. Konsul oli väga võimas ametikoht. Selleks, et konsulist ei saaks kuningat või diktaatorit, valiti alati kaks konsulit ja nad olid ametis ainult ühe aasta. Samuti võisid konsulid üksteisele veto panna, kui nad ei olnud millegi suhtes nõus. Konsulitel oli väga palju volitusi; nad otsustasid, millal minna sõdima, kui palju makse tulebkoguda ja millised olid seadused.

Senaatorid - Senat oli rühm mainekaid juhte, kes nõustasid konsulaid. Konsulid tegid tavaliselt seda, mida senat soovitas. Senaatorid valiti eluaegselt.

Plebeia nõukogu - Plebejide nõukogu nimetati ka rahvakoguks. Nii võis lihtrahvas, plebejid, valida oma juhte, kohtunikke, võtta vastu seadusi ja pidada kohut.

Tribüünid - Tribüünid olid plebeia nõukogu esindajad, kes võisid panna veto senati poolt vastu võetud seadustele.

Juhatajad - Kui Rooma vallutas uusi maid, oli neil vaja kedagi, kes oleks kohalik valitseja. Senat määras maale või provintsile valitseja, kes juhatas kohalikku Rooma sõjaväge ja vastutas ka maksude kogumise eest. Valitsejaid nimetati ka prokonsuliteks.

Aedile - Aedil oli linnaametnik, kes vastutas nii avalike hoonete hooldamise kui ka avalike pidustuste eest. Paljud poliitikud, kes soovisid saada valitud kõrgemale ametikohale, näiteks konsuliks, said aediliks, et nad saaksid korraldada suuri avalikke pidustusi ja võita rahva seas populaarsust.

Tsensor - Tsensor loendas kodanikke ja pidas arvestust rahvaloenduse üle. Neil oli ka mõningaid kohustusi avaliku moraali säilitamise ja riigi rahanduse eest hoolitsemise osas.

Põhiseadus

Rooma Vabariigil ei olnud täpset kirjalikku põhiseadust. Põhiseadus oli pigem suuniste ja põhimõtete kogum, mida anti edasi põlvest põlve. See nägi ette eraldi valitsusharud ja võimutasakaalu.

Kas kõiki inimesi koheldi võrdselt?

Ei, inimesi koheldi erinevalt nende varanduse, soo ja kodakondsuse alusel. Naised ei saanud hääleõigust ega ametikohta. Samuti, kui sul oli rohkem raha, said sa ka rohkem hääleõigust. Konsulid, senaatorid ja kubernerid tulid ainult rikkast aristokraatiast. See võib kõlada ebaõiglaselt, kuid see oli suur muutus võrreldes teiste tsivilisatsioonidega, kus keskmisel inimesel ei olnud üldse sõnaõigust. Roomas oli tavalinerahvas võis koonduda ja omada märkimisväärset võimu riigikogu ja selle tribüünide kaudu.

Tegevused

• Võta vastu kümne küsimuse viktoriin selle lehekülje kohta.

Teie brauser ei toeta audioelementi. Lisateavet Vana-Rooma kohta:

Vana-Rooma ajajoon

Rooma varajane ajalugu

Rooma Vabariik

Vabariik kuni impeerium

Sõjad ja lahingud

Rooma impeerium Inglismaal

Barbarid

Rooma langemine

Linnad ja tehnika

Rooma linn

Pompei linn

Colosseum

Rooma vannid

Eluasemed ja kodud

Roman Engineering

Rooma numbrid

Igapäevane elu

Igapäevane elu Vana-Roomas

Elu linnas

Elu maal

Toit ja toiduvalmistamine

Riietus

Perekonnaelu

Orjad ja talupojad

Plebejid ja patriitsid

Kunst ja religioon

Vana-Rooma kunst

Kirjandus

Rooma mütoloogia

Romulus ja Remus

Areen ja meelelahutus

Inimesed

Augustus

Julius Caesar

Cicero

Konstantinus Suur

Gaius Marius

Nero

Gladiaator Spartacus

Trajan

Rooma impeeriumi keisrid

Rooma naised

Muud

Rooma pärand

Rooma senat

Rooma õigus

Rooma armee

Sõnastik ja terminid

Viidatud teosed

Ajalugu>> Vana-Rooma