Elements for Kids

Hapnik

<---Nitrogen Fluorine--->

Sümbol: O Aatomi number: 8 Aatomi kaal: 15,999 Klassifikatsioon: gaas ja mittemetallid Faas toatemperatuuril: gaas Tihedus: 1,429 g/L Sulamistemperatuur: -218,79 °C, -361,82 °F Keemistemperatuur: -182,95 °C, -297,31 °F Avastasid: Joseph Priestley 1774. aastal ja C. W. Scheele iseseisvalt 1772. aastal.

Hapnikuringlus mängib Maa elus olulist rolli. Klõpsake siin, et lugeda rohkem hapnikuringluse kohta.

Iseloomustus ja omadused

Standardtingimustes moodustab hapnik gaasi, mis koosneb molekulidest, mis koosnevad kahest hapniku aatomist (O ₂ Seda nimetatakse kaheaatomiliseks gaasiks. Sellisel kujul on hapnik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.

Hapnik eksisteerib ka allotroopse osoonina (O ₃ ). Osoon on olemas Maa atmosfääri ülemises piirkonnas, mis moodustab osoonikihi, mis aitab meid kaitsta kahjulike päikesekiirte eest.

Hapnik on puhtal kujul väga reaktiivne element ja võib paljudest teistest elementidest moodustada ühendeid. Hapnik lahustub kergesti vees.

Kus leidub hapnikku Maal?

Hapnikku leidub kõikjal meie ümber. See on üks tähtsamaid elemente planeedil Maa. Hapnik moodustab umbes 21% Maa atmosfäärist ja 50% maakoorest. Hapnik on üks aatomitest, millest koosneb vesi (H ₂ O).

Hapnik on Maa elu jaoks oluline element, mis on inimkehas kõige sagedamini esinev element, moodustades umbes 65% kehamassist.

Kuidas kasutatakse tänapäeval hapnikku?

Hapnikku kasutavad loomad ja taimed hingamisprotsessis (hingamine). Hapnikupaake kasutatakse meditsiinis hingamisprobleemidega inimeste raviks. Neid kasutatakse ka astronautide ja sukeldujate elutegevuseks.

Suurem osa tööstuses kasutatavast hapnikust kasutatakse terase valmistamiseks. Muude rakenduste hulka kuuluvad uute ühendite, näiteks plastide valmistamine ja väga kuuma leegi loomine keevitamiseks. Vedel hapnik kombineeritakse vedela vesinikuga, et valmistada raketikütust.

Kuidas see avastati?

Rootsi keemik C. W. Scheele avastas hapniku esmakordselt 1772. 1772. aastal. Ta nimetas gaasi "tuleõhuks", sest seda oli vaja tule põlemiseks. Scheele ei avaldanud oma tulemusi kohe ja selle elemendi avastas 1774. aastal iseseisvalt Briti teadlane Joseph Priestley.

Kust on hapnik saanud oma nime?

Hapniku nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast "oxygenes", mis tähendab "happe tekitaja". Seda nimetati nii, sest varased keemikud arvasid, et hapnik on vajalik kõigi hapete jaoks.

Isotoobid

Hapnikku on kolm stabiilset isotoopi. 99% stabiilsest hapnikust koosneb isotoopist hapnik-16.

Huvitavad faktid hapniku kohta

• Hapnik lahustub jahedas vees kergemini kui soojas vees.
• Vett saab elektrolüüsi abil muuta vesinikuks ja hapnikuks.
• Õhus leiduv hapnik tekib fotosünteesi teel. Ilma taimedeta oleks õhus väga vähe hapnikku.
• Päikesesüsteemis on ainult Maal suur hapniku osakaal.
• Hapniku aatomid moodustavad olulise osa meie keha valkudest ja DNA-st.
• Hapniku ühendumist teiste aatomitega ühendite moodustamiseks nimetatakse oksüdeerimiseks.

Rohkem teavet elementide ja perioodilisussüsteemi kohta

Elements

Perioodiline tabel

Liitium

Naatrium

Kaalium

Leelismuldmetallid

Berüllium

Magneesium

Kaltsium

Raadium

Üleminekumetallid

Skandium

Titaan

Vanaadium

Kroom

Mangaan

Raud

Kobalt

Nikkel

Vask

Tsink

Silver

Platina

Kuld

Elavhõbe

Üleminekujärgsed metallid

Alumiinium

Gallium

Tina

Plii

Metalloidid

Boor

Silikoon

Germanium

Arseen

Mittemetallid

Vesinik

Süsinik

Lämmastik

Hapnik

Fosfor

Väävel

Halogeenid

Fluor

Kloor

Jood

Väärisgaasid

Heelium

Neon

Argoon

Lantaniidid ja aktiniidid

Uraan

Plutoonium

Rohkem keemia teemasid

Atom

Molekulid

Isotoobid

Tahked ained, vedelikud, gaasid

Sulamine ja keetmine

Keemiline side

Keemilised reaktsioonid

Radioaktiivsus ja kiirgus

Segud ja ühendid

Ühendite nimetamine

Segud

Segude eraldamine

Lahendused

Happed ja alused

Kristallid

Metallid

Soolad ja seebid

Vesi

Muud

Sõnastik ja terminid

Keemia laboratooriumi seadmed

Orgaaniline keemia

Kuulsad keemikud

Teadus>> Keemia lastele>> Perioodiline tabel